Atsetüülatsiooni

Atsetülatsiooni on keemiline reaktsioon, mille käigus atsetüülrühm (CH3CO-) molekulile lisatakse. See protsess on biokeemias ja orgaanilises keemias laialt levinud. Atsetüülrühm võib pärineda erinevatest allikatest, näiteks atsetüül-CoA, mida organismides kasutatakse laialdaselt mitmete metaboolsete protsesside jaoks. Atsetüülrühm on tavaliselt seotud hapniku, lämmastiku või väävli aatomiga.

Bioloogilistes süsteemides on atsetüülatsioonil mitmeid olulisi funktsioone. Valgud võivad läbida atsetüülatsiooni post-translatsioonilise modifikatsioonina, mis mõjutab nende aktiivsust, stabiilsust ja lokalisatsiooni. Histoonide atsetüülatsioon on oluline mehhanism geeniekspressiooni regulatsioonis, kuna see võib muuta DNA pakendamist ja muuta geenid transkriptsiooniks kättesaadavaks või mitte. Samuti on atsetüülatsioonil rolli neurotransmitterite sünteesis ja rasvhapete metabolismis.

Orgaanilises sünteesis kasutatakse atsetüülatsiooni erinevate ühendite loomiseks. Alkoholidest saab atsetüülatsiooni abil estreid, amiinidest aga amiide. Need reaktsioonid on sageli pöörduvad ja nende tasakaalu reguleerimisega saab saavutada soovitud produkti. Reaktsioonide läbiviimiseks kasutatakse tavaliselt atsetüülkloriidi või äädikhappe anhüdriidi kui atsetüülrühmade allikaid ning sageli lisatakse katalüsaatorina alust või hapet. Atsetüülrühm on suhteliselt väike ja vähe reaktiivne, mistõttu on atsetüülatsioon kasulik viis molekulide omaduste muutmiseks ilma olulist ruumilist või keemilist häirimist põhjustamata.