anhüdriidi

Anhüdriidi on keemilised ühendid, mis saadakse tavaliselt hape või alus eemaldades veemolekuli. See protsess on tuntud kui dehüdratsioon. Terminit "anhüdriid" kasutatakse kõige sagedamini hapete ja aluste puhul, kuid see võib viidata ka muudele ühenditele, millelt on eemaldatud veemolekul.

Orgaanilises keemias tähistab anhüdriid funktsionaalset rühma, mille üldvalem on R−(C=O)−O−(C=O)−R′, kus R ja R′ on orgaanilised rühmad. Need ühendid on saadud kahe karboksüülhappe molekuli dehüdratsioonist. Karboksüülhappe anhüdriidid on sageli reaktiivsemad kui vastavad happed ja neid kasutatakse laialdaselt atsetüülrühmade või teiste asüülrühmade sisseviimiseks teistesse molekulidesse. Näiteks äädikhappe anhüdriidi (CH₃CO)₂O kasutatakse laialdaselt atsetüülatsesooni tootmisel.

Anorgaanilises keemias tekivad anhüdriidid enamasti metalli- või mittemetalloksiidide reageerimisel hapnikuga või teiste hapete või alustega. Näiteks vääveltrioksiidi (SO₃) peetakse väävelhappe (H₂SO₄) anhüdriidiks, sest vääveltrioksiidi ja vee reaktsioon annab väävelhappe. Sarnaselt peetakse kaltsiumoksiidi (CaO) kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)₂) anhüdriidiks, sest kaltsiumoksiidi ja vee reaktsioon annab kaltsiumhüdroksiidi. Mõned anhüdriidid on tahked ained, teised aga gaasid. Nende reaktiivsus ja kasutusalad on väga erinevad.