dehüdratsioonist

Dehüdratsioon, tuntud ka kui vedelikupuudus, tekib siis, kui keha kaotab rohkem vedelikku kui ta tarbib. See võib juhtuda mitmel põhjusel, sealhulgas liigne higistamine, oksendamine, kõhulahtisus, palavik või ebapiisav vedeliku tarbimine. Lapsed ja eakad inimesed on dehüdratsiooni suhtes eriti haavatavad.

Sümptomid võivad varieeruda kergetest kuni raskete. Kerge dehüdratsiooni tunnused on janu, kuiv suu, vähenenud urineerimine ja väsimus. Keskmise või raske dehüdratsiooni korral võivad ilmneda ka pearinglus, segasus, kiire pulss, madal vererõhk, silmade sügavamale vajumine ja uriini värvuse muutumine tumedamaks. Raske dehüdratsioon võib olla eluohtlik seisund.

Dehüdratsiooni ravi sõltub selle raskusest. Kergetel juhtudel piisab tavaliselt vedelike, näiteks vee või spordijookide tarbimise suurendamisest. Raskematel juhtudel võib vajalik olla intravenoosne vedelike manustamine haiglas.

Ennetamine on kõige tõhusam viis dehüdratsiooniga toimetulekuks. See hõlmab piisava vedeliku tarbimist kogu päeva jooksul, eriti füüsilise koormuse või kuuma ilmaga. Tuleb jälgida oma keha signaale ja tegutseda kiiresti, kui ilmnevad dehüdratsiooni tunnused.