Aruülhalogeniidide

Aruülhalogeniidid on orgaanilised ühendid, mille üldvalem on R-X, kus R tähistab aromaatset rühma ja X tähistab halogeeni aatomit (fluori, kloori, broomi või joodi). Need on aromaatsete süsivesinike derivaadid, kus üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni aatomiga. Aromaatsed rühmad on tavaliselt fenüülrühmad, kuid võivad olla ka teised aromaatsed süsteemid nagu naftüülrühmad.

Aruülhalogeniidid on sageli värvitud või värvitud tahked ained või vedelikud, millel on iseloomulik lõhn. Nende füüsikalised omadused, nagu sulamis- ja keemistemperatuur, sõltuvad nii aromaatse rühma suurusest ja struktuurist kui ka halogeeni tüübist. Näiteks, mida suurem on aromaatne rühm ja mida raskem on halogeen, seda kõrgemad on tavaliselt sulamis- ja keemistemperatuurid.

Nende ühendite keemiline reaktiivsus on tingitud nii aromaatsest rõngast kui ka halogeeni aatomist. Halogeeni aatom muudab aromaatse rõnga reaktsioonivõimelisemaks teatud tüüpi reaktsioonide suhtes, samal ajal kui aromaatne rõngas mõjutab halogeeni reaktiivsust. Aruülhalogeniidid osalevad mitmesugustes orgaanilistes reaktsioonides, sealhulgas nukleofiilses asendusreaktsioonis, kus halogeeni aatom asendatakse mõne muu funktsionaalse rühmaga. Nad võivad osaleda ka elektrofiilsetes aromaatsetes asendusreaktsioonides, kuigi halogeen on deaktiveeriv rühm. Samuti on nad olulised lähteained Grignard-reaktiivide ja organoliitiumühendite sünteesil, mida kasutatakse laialdaselt süsinik-süsinik sidemete moodustamiseks.

Aruülhalogeniide kasutatakse laialdaselt orgaanilises sünteesis erinevate ühendite, sealhulgas ravimite, pestitsiidide, värvainete ja polümeeride tootmisel. Näiteks, kloorbenseeni kasutatakse pestitsiidide ja värvainete sünteesil ning bromobenseeni kasutatakse ravimite tootmisel.