Anorgaanilisi

Anorgaaniliste ühendite mõiste keemias viitab ühenditele, mida tavaliselt ei liigitata orgaaniliste ühendite rühma. Traditsiooniliselt kuuluvad anorgaaniliste ühendite hulka mineraalid, metallid, oksüüdid, hüdroksiidid, happed ja soolad. Kuigi paljud anorgaanilised ühendid on süsinikuvabad, leidub ka süsinikku sisaldavaid ühendeid, mis kuuluvad anorgaanilise keemia valdkonda. Seetõttu on piirid organilise ja anorgaanilise keemia vahel ajalooliselt paindlikud.

Anorgaaniliste ühendite uurimine käsitleb nende sünteesi, struktuuri, omadusi ja reaktiivset käitumist. Siia kuuluvad nii lihtsad ühendid, nagu vesi ja soolad, kui ka keerukamad kompleksühendid ning koordineerimisühendid, oksüüdid, hüdroksiidid, hapete ja aluste soolad ning mõningad karbonaat- ja silikaatühendid. Uuringud hõlmavad kristallograafiat, tahke-faasi keemiat, kineetikat ja katalüüsi, samuti materjalide arendust.

Anorgaanilise keemia teadmiste rakendused hõlmavad katalüüsi ja materjalide arendamist, mineraalsete ainete töötlemist, väetisi ning keskkonnakaitse vahendeid, samuti klaasi, keraamika ja pooljuhtide tootmist.