Abivahend

Abivahend on seade, toode, tarkvara või muu varustus, mida kasutatakse inimeste funktsionaalsete piirangute leevendamiseks või iseseisvuse suurendamiseks igapäevaelus. Abivahendid aitavad toime tulla liikumise, kuulmise, nägemise, kommunikatsiooni ja muude tegevustega, mis võivad olla raskendatud. Nad hõlmavad nii traditsioonilisi mehhaanilisi vahendeid kui ka sensoorseid ja digitaalseid lahendusi ning hõlmatud on ka kohandatud tööriistad ja adaptatsioonid.

Kõige levinumad kategooriad on liikumisabivahendid (ratastoolid, rollatorid, tõsteseadmed), sensoor- ja kommunikatsioonivahendid (kuuldeaparaadid, suurendusega ekraanid, brailleseadmed ja muud nägemise/heli lugemise lahendused, AAC ehk alternatiivne ja täiendav kommunikatsioon), ning igapäevaelu abivahendid (ergonoomilised käepidemed, adaptiivsed köögitarvikud, voodi- ja vannitoatarvikud). Lisaks on olemas ka prostetilised ja ortopeedilised lahendused ning tehnoloogilised abivahendid, mis kasutavad digitaliseerimist ja automaatikat.

Valik ja kohandamine tehakse tavaliselt koos tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistidega, sageli taastusravi või töövõime terapeutide juhendamisel. Põhihindamine keskendub kasutaja vajadustele, keskkonnale ja eelarvele; seejärel koostatakse kasutusjuhend ning vajadusel kohandatakse seadet. Koolitus ja pikaajaline tugi on tihti osa protsessist, et tagada abivahendi ohutu ja jätkusuutlik kasutamine.

Regulatsioon ja rahastus: Euroopa Liidus peab abivahend vastama CE-nõuetele ja kohalikele standarditele. Eestis on abivahendide kättesaadavus seotud riikliku ja kohalike sotsiaalteenuste süsteemidega ning vajaduse korral haigekassa või sotsiaalkindlustusameti järeltoetustega. Abivahendite kättesaadavus ja hooldus on olulised tegurid nende mõju suurendamisel ning võimetuse ja kaasatuse parandamisel.