üldplaneeringusse

Üldplaneeringusse viitab termin, millega kirjeldatakse maa-ala kaasamist või arenduse kavandatud muutmist omavalitsuse üldplaneeringusse. Üldplaneering on Eesti munitsipaaltasandil koostatud pikaajaline dokument, mis määrab maaülekasutuse, elamu- ja ettevõtlusvajaduste, transpordi, rohumaade ja rohealade ning teeninduse süsteemi alused. Üldplaneeringusse lisamine tähendab, et antud ala puhul määratakse otsused, milliseid kasutusviise ja arendust saab tulevikus ette näha ning millised piirangud või õigused kehtivad.

Protsess üldplaneeringusse lisamiseks on regulaarne ja avalik. Algatamine võib tulla nii vallavolikogu kui ka maaomaniku või arendaja poolt; koostamine toimub planeeringu ametkonna või põhjenduste ning võimalikult välisekspertide kaasamisel. Koostamise etapis analüüsitakse olemasolevat üldplaneeringut, hinnatakse mõju keskkonnale, kultuuripärandile ja sotsiaal-ekonoomilistele aspekidele ning kooskõlastatakse riiklike asutustega, kui see on vajalik. Avalik väljapanek ja arvamuste kogumine on tavapärased osa menetlusest, mille käigus elanikel ja huvigruppidel on võimalus seesugustel muudatustel kaasa rääkida.

Lõpuks koostatakse vastuvõetav eelnõu, mis esitatakse vallavalitsusele või volikogule kinnitamiseks. Pärast kinnitamist võetakse üldplaneeringu muudatus vastu ja see jõustub teadaoleva avaldamise teel. Üldplaneeringusse lisatud ala saab järgnevate planeeringute ja detailplaneeringute aluseks, määrates konkreetsed kasutus- ja ehitusnormid.

Seos ja mõju: üldplaneering annab raamistiku tulevastele arendustele ning korraldab maa kasutust, transporti ja teenuseid kogu omavalitsuses, olles alus detailsete planeeringute ja ehituslubade menetlemisele. Planeeringute kehtivus ning muudatused on reguleeritud planeerimisseadustega.