Planeeringute

Planeeringud on Eesti kohalike omavalitsuste poolt koostatavad dokumendid ruumilise arengu ja sihtotstarbelise kasutuse korraldamiseks. Need määravad, kuidas maa, veed ja hooned võivad kasutada ning kuidas teed ja infrastruktuur arenevad. Planeeringute eesmärk on tagada kooskõlaline ja jätkusuutlik areng ning kaitsta keskkonda ja kultuuripärandit. Need toimivad riikliku ja piirkondliku planeerimise raamistiku osana.

Planeeringute peamised tasemed on üldplaneering ja detailplaneering. Üldplaneering hõlmab kogu omavalitsuse ruumilist korraldust ning põhimõtteid, kuidas territooriumil tuleb ruumiliselt toimida. Detailplaneering keskendub konkreetse piirkonna kasutusvõimalustele, ehitusmahtudele ja kõrgustele ning infrastruktuuri lahendustele. Mõnel juhul koostatakse ka eriplaneeringuid piiratud alade jaoks.

Planeeringu sisu koosneb teksti ja kaardistest ning määrab: kasutusliigid (elamumaa, ärimaa, rohealad), ehitusnormid (maht, kõrgus), teede ja sidevõrkude asukohad ning looduskaitse- ja kultuuripärandi piirangud. Kehtestatud planeering on õiguslikult siduv ning juhib omavalitsuses maa- ja ehituslubade ning muude kasutuslubade andmist.

Koostamisel toimub avalik arutelu ja osalus; vajadusel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. Pärast arutelu kinnitab planeeringu omavalitsuse volikogu. Riiklik järelevalve võib toimuda mõnede alade puhul. Planeering on elav dokument, mida vajaduse korral ajakohastatakse; muudatused järgivad menetlusi ja huvitatud osapoolte osalust. Planeeringud moodustavad ühendava silla riigi, piirkonna ja kohalike elanike huvide vahel ning suunavad pikaajalist arengut.