üksikust

üksikust on Eesti keeles sõna “üksik” grammatiline vorm, millega kirjeldatakse üksi olemise või eraldatuse kogemust. See võib viidata nii füüsilisele üksi olekule kui ka emotsionaalsele üksindusele. Sõna alus on sõna „üksik“, mis tähistab eraldatust või üksikust ning on arenenud läbi erinevate vormide ja kasutusviiside.

Kasutus ja tähendus: „üksikust“ esineb peamiselt kirjanduses, psühholoogilistes ja sotsioloogilistes tekstides. Kontekstist sõltuvalt võib see väljendada neutraalset või negatiivset kogemust. Eestis ja paljudes teistes kultuurides on üksindus teema, millel on mõju vaimsele tervisele ning elukvaliteedile.

Seosed ja sotsiaalne kontekst: oluline on eristada üksi olemise vabatahtlikku vormi ja painavat üksindust. Sõna „üksikust“ võib kasutatuna rõhutada nii praktilist olukorda kui ka subjektiivset tunnet.

Kultuuriline ja teaduslik vaade: sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas käsitletakse üksindust kui nähtust, mis võib suurendada depressiooni ja enesehinnangu langust, eriti eakate, noorte või linnades elavate seas. Nende probleemide lahendamiseks arendatakse ühiskondlikke toetusvõrgustikke, kogukondlikku kaasatust ning vaimse tervise teenuseid.

Seosed: üksindus, eraldatus, sotsiaalne isolatsioon, vaimne tervis, kogukond.