ühispädevuse

Ühispädevus (shared or collective competence) on kontseptsioon, mida kasutatakse mõnikord Eesti keelsetes sõnavarades, et kirjeldada rühma, organisatsiooni või ühiskonna võimet toimida efektiivselt läbi jaotatud oskuste ja koostööprotsesside, mitte sõltudes ainult ühest eksperdist. Sõnaühend peegeldab ühisust ja pädevuse olemasolu mitmes kohas samaaegselt, sealhulgas teadmiste, oskuste ja otsustusõiguse jagamist.

Põhisõnum seisneb teadmiste ja pädevuste integreerimises ning vastutuse jaotamises. Ühispädevus hõlmab mitte ainult konkreetseid oskusi, vaid ka koostoimet läbi organisatsiooni või kogukonna, ühiseid norme, usaldust ja toimimisviise, mis võimaldavad keerukate ülesannete lahendamist kollektiivselt. Sellel on rõhk õppivale organisatsioonile, mis arendab ja levitab pädevust läbi koostöö ja jagatud otsustamise.

Kohaldusalad hõlmavad mitmeid valdkondi: haridus (mitmekülgsed meeskonnad ja vanemate kaasamine), avalik haldus (külastapsuse kaasamine ja rajanõustamisvõrgud), ettevõtlus (ristsuu- ja partnerivõrgud, jagatud tööjõud), tervishoid (multidistsiplinaarsed meeskonnad) ja infotehnoloogia ökosüsteemid (kehtivad standardid ja jagatud kompetents). Ühispädevus võib suurendada vastupidavust, innovatsiooni ja kaasavat juhtimist, kuid nõuab keerukuse ja koordineerimisega kaasnevat tähelepanu ning teadlikku rollide jaotust.

Seotud mõisted: kollektiivne intelligentsus, jaotatud juhtimine, koostööloom ja kaasava koolitus. Ühispädevus on dünaamiline ja kontekstispetsiifiline, ning võib tähistada erinevaid koostööl põhinevaid pädevuste kogumeid sõltuvalt valdkonnast.