õppimiskontekstides

Õppimiskontekstides viitab mõiste õppimise toimumise tingimustele ja keskkonnale, kus teadmisi omandatakse. See hõlmab füüsilist ruumi, sotsiaalset suhtlust, kultuurilisi norme ning kasutatavaid ressursse ja tehnoloogiaid. Kontekstide mõistmine on oluline, sest see kujundab, milliseid oskusi ja teadmisi on mõistlik omandada ning kuidas õpe tajutakse.

Õppimiskontekste võib jagada formaalseks, mitteformaalseks ja informaalseks õppimiseks ning digitaalseteks või segatud keskkondadeks. Formaalseks õppimiseks on iseloomulik koolide, ülikoolide ja struktureeritud kursuste raames toimuv õpet; mitteformaalseks ja informaalseks õppimiseks tähendavad töökoht, kogukonnaprojektid ning eneseõpe. Digitaalsed ja segatud keskkonnad ühendavad füüsilise ruumi ja online-ressursid, pakkudes unikaalseid võimalusi ja väljakutseid.

Pedagoogika ja õppimise korraldamise kontekstide eristamine võimaldab kohandada eesmärke, õppetegevusi ja hindamismeetodeid. Autentsed ülesanded, koostööl põhinevad praktikad, kultuuriline mitmekesisus ja keeleline ligipääsetavus suurendavad oskuste omandamist ja teadmiste ülekandmist erinevates olukordades.

Disain hõlmab konteksti analüüsi, ressurside sobitamist sihtrühma vajadustega ning juhendamise ja tagasiside süsteeme ning ligipääsu tehnoloogiale. Näidete hulka kuuluvad koostööprojektid reaaleluliste probleemidega klassiruumis, kaugõpe ning töökoha õppused, simulatsioonid ja praktikad. Õppimiskontekstide mõistmine aitab edendada kaasavamat, paindlikku ja jätkusuutlikku elukestvat õpet.