õigustusi

Õigustus on eestikeelne mõiste, millel on kaks peamist tähendust. Esiteks tähistab see põhjendust või selgitust, mis esitatakse väite, otsuse või tegevuse õigustamiseks. Näiteks võib õiguslikus või ametlikus kontekstis koostada õiguslikke või loogilisi õigustusi, miks teatud otsus on õigustatud. Teises tähenduses viitab õigusustus või õiguslik alus, mille põhjal midagi on lubatud või õigustatud; sel puhul käsitletakse seda kui alust või põhjust, mis õigustab kehtivat korda või tegevust. Selles tähenduses on tihti kasutusel sünonüümid nagu põhjendus, alus või tagatis.

Õigustusi on igapäevases ja ametlikus keelekasutuses mitmes vormis. Nominatiivses vormis on mõiste mitmusena õigustused; частиeringus või teatavas kontekstis võib kohata vormi õigustusi (nimelt partitiivis või muudes käändes). Partitiivis kasutatav vorm õigustusi tähistab mitmeid või osa õigustusi; näiteks: “ta esitas mitu õigustust oma soovile.” Selline vorm rõhutab erinevate põhjuste esitust või loetelu põhjustest. Siiski ei pea segi ajama õigusliku õiguste mõistet; „õigused” viitab tavaliselt õigustele laiemalt (nt kodanikõigused, tööõigused), mitte ainult põhjustele või alusele.

Kasutusvaldkondade lõikes остальные: õigustused on kõige levinum termin tema kui põhjenduste või aluste tähistamiseks, eriti ametlikes või akadeemilistes tekstides. Enamikus igapäevastes kontekstides sobib paremini sõna “põhjendus” või “alused”, kui soovitakse täpsustada, miks midagi on õigustatud.