õhktoormides

Õhktoormides on mõiste, mida kasutatakse õhus esinevate kahjulike ainete ja osakeste kogumi kirjeldamiseks. See hõlmab tahkeid osakesi (PM2.5 ja PM10), gaasilisi saasteaineid ning bioloogilisi aineid, nagu õietolm ja hallitusseened. Õhktoormid võivad tuleneda nii inimtegevusest kui loodusest ning võivad liikuda pikkade vahemaade tagant.

Peamised õhutoormed on osakesed (PM2.5 ja PM10) ning gaasilised saasteained, mille hulka kuuluvad lämmastikoksiidid NOx, süsinikmonooksiid CO ja osoon (O3), samuti lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ). Bioloogilised ained, nagu õietolm ja hallitusseened, võivad põhjustada allergilisi reaktsioone ning hingamisteede ärritust.

Kokkupuude õhutoormetega võib põhjustada ärritust, hingamisteede haigusi ning süvenenud astmat. Pikaajaline ja koormav kokkupuude suurendab riski südame-veresoonkonna haiguste ja krooniliste kopsuhaiguste tekkeks. Haiguste kujunemisele kaasa aidavad ka kombinatsioonid erinevatest saasteainetest ja ilmastikutingimustest.

Järelevalve ja regulatsioonid: Õhukvaliteedi jälgimine toimib nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Eestis ning Euroopa Liidus kasutatakse õhukvaliteedi indeksit (OKI) ning kehtivaid piirnorme erinevatele saasteainetele. Andmed kogutakse võrgustike kaudu ning tulemused tehakse kättesaadavaks elanikele. Saabuvate meetmete eesmärk on vähendada saasteainete emissioone ning parandada üldist õhukvaliteeti.