Üldtreeningud

Üldtreeningud on treeningu tüüp, mille keskmes on üldise füüsilise ettevalmistuse ja mitmekülgse sportlikku võimekuse arendamine, mitte spetsiifiliste oskuste omandamine ühe ala jaoks. Neid rakendatakse sageli spordiklubides, koolide kehalises kasvatuses, sõjaväe ja kutseõppe programmides ning treeningnakkumisena sportlaste off-seasonil.

Treeningute eesmärk on suurendada üldist töövõimet, moodustada tugevaid põhivõimekusi ja ennetada vigastusi. See hõlmab mitmeid komponentide ühendamist: aeroobne vastupidavus, üldjõud (keha raskusega või vabade raskustega harjutused), painduvus ja liikuvus, kiirus ja koordinatsioon ning keskendumine taastumisele. Üldtreeningud võivad hõlmata ka tasakaalu-, reaktsioonikiirus- ja lõõgastusharjutusi.

Struktuur ja planeerimine: tavapäraselt koosnevad sessioonid soojendusest, põhiosast ja lõõgastusest. Intensiivsused ja koormused määratakse üldise treeningu proportsioonide järgi ning neid saab tsükliseerida (perioodid, nagu makro-, meso- ja mikrotsüklid). Treeningu mängus on oluline progressiivne ülekoormus ja sobiv taastumine.

Näited: ühe tunni pikkune üldtreening võib sisaldada 10 minutit soojendust, 20 minutit üldjõu harjutusi, 15 minutit aeroobset tööd ning 15 minutiga liikuvus- ja lõõgastusharjutusi.

Seos spetsiifilise treeninguga: üldtreeningud loovad tugeva baasialuse, mis hõlbustab ja kiirendab sportlikku erialast ettevalmistust; spetsiifiline treening keskendub seevastu konkreetse ala nõuetele.

Kasutajad ja rakendusalad: algajad, noored sportlased, taastusravi või mitmekülgse vormi hoidmise eesmärgil.

---