Õiguspilt

Õiguspilt on sotsioloogiliste ja õigusteaduslike uuringute kasutatav mõiste, mis kirjeldab avalikku pilti õigussüsteemist ja õiguse legitimsuse tajumist. Sõnalist päritolu: eestikeelne õigus “õigus” ja “pilt” tähistavad õigusteaduses kindlat institutsionaalset kuvandit ja usaldust õigusloomega seotud institutsioonide vastu.

Õiguspilt hõlmab seda, kuidas inimesi tajub õigussüsteemi õiguspärasust, õiguste kaitset, kohtute sõltumatust, läbipaistvust ning õigussüsteemi kättesaadavust ja tõhusust. See ühendab normatiivsed ideaalsused (mida õigus peaks olema) ja tegeliku praktika kogemused (kuidas see tegelikkuses toimib). Eesmärk on mõista, kui suur usaldus ja haavatavus on õiguslikul korda säilitada ning kui hästi seadused vastavad inimeste ootustele.

Uuringutes kasutatavad meetodid hõlmavad avalikke arvamusküsitlusi, süvateemalist intervjuud ning meedia ja sotsiaalmeedia analüüsi, et selgitada, kuidas kuvand vormub ning milline on selle mõju õigussüsteemi legitiimsusele. Näitajateks võivad olla üldine usaldus kohtute vastu, tunnete võrduse õiguste kaitsega, koostöövalmidus õiguste järgimisega ning õiglasuse ja läbipaistvuse taju.

Faktorid, mis õiguspilti mõjutavad, hõlmavad kohtute tööaega ja tõhusust, korruptsiooni tajumist, õiguste kättesaadavust, õigusabiteenuste kättesaadavust ning digitaalseid lahendusi. Eestis on õiguspilt olnud oluline teema pärast taasiseseisvumist ja Euroopa Liidu ning digitaliseerimise mõju kontekstides, kuna see aitab hinnata reformide legitimiteeti ning kommunikatsiooni.

Seotud mõisted: usaldus õigusriigi vastu, õiguskultuur, institutsioonide legitiimsus.