Õigusnormidel

Õigusnormid ehk õiguse üldised reeglid on kehtivad käitumisreeglid, mis on kehtestatud õigusaktide kaudu ja mille eesmärk on korraldada inimeste käitumist ning tagada õigused ja kohustused.

Need normid on üldsusele suunatud ning neil on lai kohaldamisala. Rikkumise korral nähakse ette sanktsioonid või õiguslikud tagajärjed, mida võivad olla karistus, kahju hüvitamine või muud õiguslikud mehhanismid. Õigusnormidel on tavaliselt kolm peamist omadust: need on üldised, siduvad ja kohaldatavad teatavates olukordades.

Süsteemis on õigusnormide hierarhia ning allikad, millest sõltub nende jõustatus. Kõige kõrgemal kohal on põhiseadus; selle järel järgnevad seadused ja määrused. Rahvusvahelised lepingud, mille Eesti on ratifitseerinud, võivad lisaks kohal olla sinu õigussüsteemis ja anda norme kohaldamise aluse. Erinevad valdkondlikud normid jagunevad erisuste järgi: avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud normid ning menetlusnormid annavad raamid, kuidas asjad ametlikult lahendatakse.

Õigusnormide loomine ja muutmine toimub peamiselt seadusandliku protsessi kaudu ning nende tõlgendamine ja kohaldamine on kohtuvõimu ning haldusorganeid puudutav ülesanne. Tõlgendamisel järgitakse põhimõtteid nagu selgus, ühtsus ja kooskõla põhiseadusega. Õigusnormid moodustavad õigussüsteemi südamiku, pakkudes ühtset selget raamistikku inimeste käitumisele, konfliktide lahendamisele ja õiguskindluse tagamisele.