Õhkmootorid

Õhkmootorid, tuntud ka kui pneumaatilised mootorid, on seadmed, mis muundavad suruõhu energia mehaaniliseks liikumiseks. Need töötavad sarnaselt aurumootoritega, kuid kasutavad töökeskkonnana õhku. Suruõhu paisumine mootori sees ajab tööorganid, nagu kolvid või tiivikud, liikuma, mille tulemuseks on võlli pöörlemine või lineaarse liikumise tekitamine.

Õhkmootorid on levinud mitmesugustes tööstuslikes rakendustes, sealhulgas tootmisliinidel, autoremonditöökodades ja kaevandustes. Nende eelised hõlmavad lihtsat konstruktsiooni, töökindlust, vastupidavust plahvatusohtlikus keskkonnas ning võimalust töötada kõrgetel temperatuuridel. Samuti on nad kerged ja kompaktsed, mistõttu sobivad hästi käeshoitavate tööriistade jaoks.

Peamised õhkmootorite tüübid on kolbmootorid ja tiivikmootorid. Kolbmootorites suruõhk liigutab kolbe silindrites, tekitades pöörlemisliikumise läbi väntvõlli. Tiivikmootorites on rootor, mille tiivikud liiguvad ekstsentriliselt paigutatud korpuse sees, paiskuv õhk surub tiivikuid vastu korpuse seina ja paneb rootori pöörlema.

Õhkmootorite kasutamisega kaasneb ka teatud miinuseid. Nende efektiivsus võib olla madalam võrreldes teist tüüpi mootoritega ja suruõhu tootmine ja survestamine nõuab energiat, mis võib suurendada üldkulusid. Samuti on oluline tagada õhu puhas ja kuiv olek, et vältida mootori kahjustumist.