vöötkoodist

Vöötkoodist on visuaalne andmete esitus, mida saab masinaga lugeda. See koosneb tavaliselt mustadest joonte ja valgete vahede järjestusest, mille laius varieerub. Need erineva laiusega jooned ja vahed kodeerivad teavet, mida saab seejärel skanneri abil tõlgendada. Vöötkoodid on laialdaselt kasutusel toodete tuvastamiseks ja jälgimiseks, eriti jaemüügis, kus neid kasutatakse hindade ja inventuuri haldamiseks kassasüsteemides.

Esimene vöötkoodi patent saadi 1952. aastal, kuid laialdane kasutuselevõtt algas 1970. aastatel. Populaarseim vöötkooditüüp on Universal Product Code (UPC), mida kasutatakse peamiselt Põhja-Ameerikas. Euroopas ja mujal maailmas kasutatakse sageli EAN (European Article Number) koodi, mis on UPC-ga sarnane. Vöötkoodid võivad sisaldada numbrilist või alfanumeerilist teavet, sõltuvalt kasutatavast standardist.

Vöötkoodide lugemiseks kasutatakse optilisi skannereid, mis saavad valguse peegeldumise abil joonte ja vahede mustreid tuvastada ja need digitaalseks andmeks teisendada. Need andmed edastatakse seejärel arvutisüsteemi, kus neid saab kasutada näiteks tooteinfole juurdepääsuks või selle uuendamiseks. Vöötkoodid on oluliselt kiirendanud ja täpsustanud paljusid äriprotsesse, vähendades inimlike vigade võimalust andmete sisestamisel.