Vöötkoodid

Vöötkoodid on visuaalsed märgid, mis kasutavad mustade ja valgete ribade või ruutude muster, et kodeerida andmeid. Neid loetakse skanneri abil ning neid kasutatakse peamiselt toote identifitseerimiseks, laoseisude jälgimiseks ja erinevates tööstus- ning jaekaubanduse protsessides. Vöötkoodid võivad olla 1D (lineaarsed) või 2D (kahemõõtmelised).

1D vöötkoodid koosnevad ühel real olevatest ribadest. Levinumad sümbolid on UPC-A ja EAN-13, Code 39 ning Code 128. 2D vöötkoodid mahutavad rohkem andmeid ja neid kasutatakse sageli mobiilsetes rakendustes ning logistikas; näited on Data Matrix ja QR Code.

Kuidas skanner töötab: valgusallikas ja sensor skannivad mustvalge mustri ning dekodeerivad selle vastavaks tekstiks või numbriks. Enamik sümboleid sisaldab veaparandust ja kontrollnumbrit, mis suurendab lugemise usaldusväärsust ning lubab vigadega andmeid jätkata.

Kasutusvaldkonnad ja standardid: vöötkoodide kasutus hõlmab jaekaubandust, transporti ja logistikat, tervishoidu, raamatukogusid ning tootmist. 1D sümbolid on kergemini printitavad ja kiirelt loetavad, kuid andmemaht on piiratud; 2D sümbolid pakuvad suuremat andmemahtu ning on sageli kasutusel mobiilsete seadmete ja nutikate lahenduste kontekstis.

Standardid ja ühtlustatus: rahvusvahelised standardid reguleerivad vöötkoodide kujutist ja kodeerimist, näiteks ISO/IEC 15420 (1D sümbolid), ISO/IEC 18004 (QR Code) ja ISO/IEC 16022 (Data Matrix). GS1-standardid on laialdaselt kasutusel UPC/EAN ja muude identifikaatorite kontekstis.