võlakiri

Võlakiri on laenufinantsinstrument, mille emiteerija lubab võlakirja omanikule maksta kindla nimiväärtuse ning perioodilise intressi ehk kupongi ning lõpuks tähtaegsel maksel tagasi nimiväärtuse. Võlakirja omanik on kreditor; emiteerija võib olla riik, omavalitsus, ettevõte või muu institutsioon. Võlakirju kasutatakse rahastamiseks ning need võivad olla suunatud nii kodu- kui rahvusvahelisele turule. Võlakirja tingimused määratakse kirjalikult ning need hõlmavad nimiväärtust, kupongimäär, maksegraafikut, tähtaega ning võimalikke eritingimusi, nagu ennetähtaegne tagasimakse.

Võlakirjade maksegraafik võib sisaldada perioodilisi kupongi makseid (tavaliselt väärtpaberi kehtivuse jooksul) ning lõppmakset nimiväärtuse osas. Mõned võlakirjad võivad olla zero-coupon ehk maksmavad intressi kumulatsioonina ning makstakse lõppmaksel. Võlakirju emiteeritakse peamiselt primaarturul, kuid neid kaubeldakse sekundaarturul, kus hind sõltub turu intressimääradest, laenuandja krediidiriskist ja muudest teguritest. Hind võib olla kõrgem või madalam nimiväärtusest ning sellest tulenev kuupäevane tootlus ehk yield muutub turu liikumise tõttu.

Riskide ja regulatsioonide osas on võlakirjad seotud krediidiriskiga (võimalus, et emiteerija ei suuda makseid teha), intressiriskidega ning tururiskiga hinnakõikumiste tõttu. Krediidireitingud annavad hinnangu emitendi maksevõimele. Võlakirjateenuste turgu reguleerivad riiklikud ja rahvusvahelised standardid ning Eestis Finantsinspektsioon ning Euroopa Liidu regleraadid, mis tagavad läbipaistvuse ja investorite kaitse.

Tüübid hõlmavad fikseeritud kupongiga võlakirju,Floating-rate võlakirju, zero-coupon võlakirju ning mõnel juhul muundatavaid või indekseeritud võlakirju. Võlakirjad erinevad oma riskide ja tulude poolest aktsiatest ning neid kasutatakse laialdaselt investeerimisportfellide riskide ja tulude tasakaalustamiseks.