võimustruktuure

Võimustruktuur viitab sellele, kuidas võim jaotub organisatsioonis või ühiskonnas: kes teeb otsuseid, kellel on ligipääs ressurssidele, millised on otsustusprotsesside reeglid ja kuidas neid järgitatakse.

Võimustruktuurid võivad olla formaalsed või mitte-formaalsed, tsentraliseeritud või detsentraliseeritud ning hierarhilised või võrgustikulised. Juhtpositsioonide autoriteeti võib tekkida traditsioonilise, karismaatilise või legaalse-ratsioonilise aluse kaudu (Weberi tüübid). Samuti on oluline mõista struktuurset võimu: ressursside, teadmiste ja diskursuse kontroll ning institutsionaalsete normide kaudu ilmnev mõju (Foucault).

Võimustruktuure esinevad paljudes valdkondades: riik ja avalik sektor, ettevõtted, koolid, usulised ühendused ning kogukonnad ja perekond. Näiteks riigi ministeeriumide, juhatuste ja kooli juhtkondade kaudu käitutakse jaotatud otsustusõiguse ning ressursside üle.

Võimustruktuuri uuritakse sotsioloogia ja politoloogia meetoditega: organisatsioonianalüüs, võrgustikuanalüüs, diskursiivne analüüs ja võrdlev statistika. Olulised näitajad on otsustusõigus, ligipääs ressurssidele, otsuste jõustamine ja sotsiaalne kontroll, samuti võimu legitiimsus ja õiguspidevus.

Muudatused globaliseerumise, tehnoloogia ja sotsiaalsete liikumiste mõjul võivad viia võimustruktuuride reformide või ümberkujundusteni. Need arengud võivad tugevdada või lõhkuda olemasolevaid struktuure ning esile tuua uusi legitimatsiooni ja kontrolli vorme.