võim

Võim on suutlikkus mõjutada või kontrollida inimeste käitumist, otsuseid ja ressursse. See hõlmab nii otsest füüsilist jõudu kui ka mittefüüsikalist mõju, näiteks seaduslikku volitust, teadmiste kasutamist või kultuuriliste normide kaudu suunamist. Võim võib esineda üksikisikute, organisatsioonide ja kogu ühiskonna tasandil ning on sageli dünaamiline ja kontekstispetsiifiline.

Võimu allikad on mitmesugused: omatud ressursid (raha, tööjõud, tehnoloogia), ametlik positsioon või volitused, teadmised ja teabekapital, karisma ning usaldus ning kultuurilised normid, mis õigustavad või legitimeerivad võimu kasutamist. Weberi järgi jaguneb autoriteet kolme idealiseeritud tüübini: traditsiooniline, karismaatiline ja legal-ratsionaalne (õiguslik-ratsionaalne) võim. Erinevad allikad võivad koos toimida ja üksteist täiendada või asendada.

Võim realiseerub otsuste tegemise, normide kehtestamise, ressursside jaotamise ning sanktsioonide kasutamise kaudu. Legitiimsus – ühiskonna või selle osadeHeakskiit – on võimule tihti aluseks. Legitiimne võim põhineb seadustel, traditsioonidel või karismal; mittelegitiimne võim võib põhjustada vastupanu, konflikte või kaotust usalduses. Võim on tihti seotud sotsiaalsete hierarhiatega ning selle olemasolu ja mõõt võivad kajastuda hegemoonia ja vastupanu dünaamikas.

Võimiga kaasnevad kriitikad keskenduvad kuritarvitamise riskidele ja ebavõrdsusele, mistõttu on vaja järelevalvet, läbipaistvust ja demokraatlike kontrollimehhanismide tugevdamist.