vääringut

Vääringut ehk võltsitud raha on rahaline vahend, mis ei ole õiguspäraselt väljastatud ega kehtiva valuutana vastu võetud. See hõlmab nii võltsitud kupüüre kui ka münte ning on mõeldud kasutamiseks teise isiku petmiseks või kahju tekitamiseks. Vääringute tootmine, levitamine ja kasutamine on paljudes jurisdiktsioonides kriminaalne tegevus.

Ajaloos on vääringut esinenud alates varauusajast, kuid kaasaegsel ajal on see tihedalt seotud tehnoloogia arenguga. Tänapäevased võltsingud võivad põhineda kvaliteetsetrükkide, skaneerimise ja digitaalse tootmise kombineerimisel. Euro on piirkondade ulatuses tavaline rahasüsteem, mille vastu võidakse suunata võltsinguid; euroalal kehtivad riigid püüavad vääringuid kõrvaldada turvasüsteemide ja rahapankade koostöö kaudu.

Tuvastamine ja käitlemine: kehtivate rahade eksemplarid sisaldavad mitmeid turvaelemendid, nagu veepildid, turvasildid, hologrammid, mikrotekst ja taktilised omadused. Lisaks on märkamisi, mis muudavad võltsingud raskemaks: ebakorrapärane varjud, vääratud värvid või ebatäpsed detailid. Kui kahtlustate vääringut, ärge jätke raha kasutusse; teavitage panka, politseid või Eesti Panka. Ebakindlal juhul tuleks võltsinguga seotud operatsioon lõpetada.

Eestis ja Euroopa Liidus on vääringute tootmine ja levitamine kriminaalne; karistused varieeruvad sõltuvalt riigi seadustest ja kuriteo raskusest. Rahajärelevalveasutused ning pangad teevad koostööd vääringute avastamiseks ja turvalisuse suurendamiseks.