väntvõllil

Väntvõll on mehhaaniline komponent, mida leidub peaaegu kõigis sisemootorites ja paljudes masinates. See muundab kolvi lineaarse liikumise pöörlevaks liikumiseks, mida saab edasi anda teistele komponentidele, näiteks võllide ja hammasrattaste kaudu. Väntvõll paikneb mootorikorpuses ja on toetatud laagrid ning ühenduspunktidega kolvidega.

Väntvõlli põhiomadused on peamised laagrid, millel võll liigub, ja väntvõllikõrid (crankpins), mille külge on kinnitatud ühendusvardad. Kolvid ühendatakse tihendite või ühenduspunktide kaudu väntvõlli kõridega, nii et kolvi liikumine tekitab pöörlemise. Sõltuvalt konstruktsioonist võivad väntvõllil olla täiendavad massid või vastasraskused (kõrvalmassid), mis aitavad tasakaalustada vastastikmõjusid ja vähendada vibratsiooni.

Tüüpiline konstruktsioon ja valmistamine hõlmab materjale nagu teras või sulamid; väntvõllid võivad olla valts- või valatud ning need lõpevad täppismasstime ja peente viimistlustega. Toodete jaoks tehakse lõik- ja kõvadusprotsesse, seejärel paigaldatakse laagrid ja kaalutakse dünaamiline tasakaalustus, et vähendada torsion- ja põrutusi mootori töös.

Üldkasutusalad hõlmavad nii auto- ja veoautomootorite kui ka tööstuslike masinate (pump, kompressor, jõuvõllid) süsteeme. Väntvõlli kulumine või defektid võivad põhjustada kolvi- ja jõumootori toimimise katkemise ning nende avastamiseks kasutatakse sisselõike-, magnet- või helikandlite kontrolli ning perioodilisi ülevaatusi.