vulkaanidest

Vulkaanid on maapõuest tõusvad mäed või künkad, mille kaudu purskub kuum sula kivim, mida nimetatakse magmaks. Kui magma jõuab maapinnale, nimetatakse seda laavaks. Vulkaanid tekivad tavaliselt kohtades, kus maakoor on õhuke või kus tektoonilised plaadid liiguvad.

Maailmas on hinnanguliselt üle 1500 aktiivse vulkaani. Vulkaanipursked võivad olla väga erineva iseloomuga, alates tasastest laavavooludest kuni plahvatuslike tuhapilvede ja püroklastiliste vooludeni. Need pursked võivad põhjustada suuri maastiku muutusi, õhusaastet ja isegi kliimamuutusi.

Vulkaanid on ka olulised maavarade allikad, sisaldades sageli väärtuslikke mineraale ja metalle. Nende ümbruses olev muld on tihti väga viljakas. Mõned vulkaanid on ka populaarsed turismiobjektid, mis pakuvad ainulaadseid loodusnähtusi.

Vulkaanitegevust uurib vulkanoloogia. Vulkanoloogid jälgivad vulkaanide seismilist aktiivsust, gaaside eraldumist ja temperatuurimuutusi, et ennustada võimalikke purseid ja vähendada nende kahjulikku mõju. Enamik vulkaanidest on aga rahulikus seisundis ja ei kujuta otsest ohtu.