temperatuurimuutusi

Temperatuurimuutused viitavad temperatuuride muutumisele ajas erinevates süsteemides ja keskkondades, näiteks atmosfääris, ookeanides, mullas ning elusorganismides. Need muutused võivad olla lühiajalised või pikaajalised ning neid kirjeldatakse sageli eri ajaperioodide ja ruumiliste tasandite lõikes.

Diurnalne muutus tähendab päev-öö vaheldumist, aastaaegne muutus on seotud Maa telje kalde ja orbitaalse paigutusega ning pikaajalised trendid peegeldavad keskmise temperatuuritaseme muutumist kliimaga seotud põhjustel.

Põhjused jagunevad naturaalseteks teguriteks (näiteks muutuv päikesekiirgus, vulkaaniline aktiivsus ning ookeani- ja atmosfääri tsüklid) ning inimtekkelisteks teguriteks (kasvuhoonegaaside suurenemine, aerosoolide mõju ja maapinna kasutus).

Mõõtmine ja andmed tehakse termomeetrite, satelliitide ja ookeani mõõtmisinstrumentidega. Andmed esitatakse sageli temperatura-anomaaliana — väärtused võrreldakse pikaaegse baasperioodiga, et näidata soojenemist või jahenemist.

Mõjud hõlmavad ilmastikurežiimide muutumist, ökosüsteemide reageerimist, põllumajandust ja energiatarbimist ning infrastruktuuri vastupidavust. Suured ja äkilised temperatuurimuutused suurendavad kuumarabanduste riski ning võivad muuta elupaikade ja ressursside jaotust.

Jälgimine ja prognoosimine tugineb kliimamudelitel ja ilmaprognoosidel, mis aitavad hinnata lähiaja ja pikaajalisi muutusi ning nendega seotud riske ja kohanemisvõimalusi.