paigutusega

Paigutusega on Eesti keele instrumentaalkäändeline vorm sõnast paigutus. Paigutus tähendab korraldust, asetust või paigutamist ning paigutusega viidatakse juhtudel, kus midagi tehakse koos paigutuse või selle tulemusena. See vorm näitab kaasnevat vahendit või alusena olemasolevat paigutust.

Kasutusvaldkonnad. Paigutust ja paigutusega seotud mõisteid kasutatakse laialdaselt disainis, arhitektuuris, väljaandes ning teabesisu ja kasutajaliideste esitamisel. Näiteks räägitakse paigutusega seotud otsustest või paigutusega seonduvatest probleemidest, kui käsitletakse elementide asetamist, ruumijaotust või visuaalset järjestust. Selline väljendus aitab märgistada, et tegu on konkreetse asetuse või korralduse mõjuga või et tegemist on selle koostisosaga.

Morfoloogia ja süntees. Sõna paigutus on alusmorfoloogia all; genitiiv on paigutuse ning instrumentaalkäändes moodustab paigutusega selle tähenduse: “koos paigutusega” või “paigutusega seotud” kontekstides. Võimalikud kõrvalvormid hõlmavad näiteks paigutusega seotud, paigutusega seoses, ning paigutuste või paigutustega, sõltuvalt lause struktuurist. Paigutusega ilmnevad seosed ruumilise järjestuse, visuaalse tasakaalu ja kasutusmugavuse vahel.

Seonduvad mõisted. Sõnad nagu asetus, asetamine ja layout kirjeldavad sarnaseid ideid ning neid kasutatakse vaheldumisi või täiendavalt paigutusega. Paigutusega rõhutatakse kaasnevat rolli olemust, mitte ainult objekti staatilist asukohta.