vulkaanid

Vulkaanid on maakoore avad, kust kuum, sulanud kivim (magma), vulkaanilised gaasid ja tahked osakesed võivad pinnale pursata. Need tekivad tavaliselt kohtades, kus maaplaadid kokku põrkuvad või üksteisest eemalduvad, võimaldades magma tõusta ja kuhjuda. Pursked võivad olla väga erineva intensiivsusega, alates rahulikust laavavoolust kuni plahvatuslike sündmusteni, mis paiskavad tuhka ja kive kilomeetrite kõrgusele atmosfääri.

Vulkaanid võivad tekkida nii maismaal kui ka mere all. Merealused vulkaanid on väga levinud ja võivad aja jooksul kasvada piisavalt suureks, et moodustada saari. Vulkaanide kuju sõltub purskamaterjali tüübist ja purskamise viisist. Kilpvulkaanid on laiad ja madalad, moodustunud vedelama laava vooludest. Stratovulkaanid ehk kihtvulkaanid on aga enamasti koonusekujulised ja moodustunud vahelduvatest laava ja tuha kihtidest.

Vulkaaniline tegevus võib mõjutada keskkonda mitmel viisil. Pursked võivad põhjustada maavärinaid, tsunamisid ja mudahelbeid. Vulkaaniline tuhk võib aga rikastada mulda, muutes selle viljakaks põllumajanduseks sobivaks. Samuti võib vulkanism kaasa aidata kliimamuutustele, paisates atmosfääri gaase ja aerosoole. Maailmas on hinnanguliselt umbes 1500 aktiivset vulkaani, kuigi paljud neist puhkavad.