virtuaalreaalsuses

Virtuaalreaalsuses (VR) viitab tehnoloogiale ja kogemusele, kus kasutaja kogeb simuleeritud kolmemõõtmelist keskkonda, mis on arvuti poolt loodud ja mida tajutakse kui tõepärase paiknemisega. VR ühendab visuaalse, auditiivse ja liikumise info, et tekitada tunde kohalolust ning ümbritseva keskkonna sügavusest.

Peamised komponendid on virtuaalreaalsuse peakomplekt (HMD), mis kuvab stereoskoopilist pilti ja jälgib pea liikumist; liikumise jälgimise sensorid ning sisendseadmed, nagu käsiremed või kontrollerid. Mõned süsteemid on isesevad ja töötavad ilma välise ühenduseta, teised vajavad ühendust arvutiga või konsooliga. Suur ruumi jälgimine võimaldab suuremat vaba liikumist ning tihti kaasatakse ka haptika, et parandada kohalolutunnet.

VR-sisu hõlmab mänge, simulatsioone, koolitus- ja haridusprogramme, arhitektuuri ja disaini visualiseerimist ning meditsiini harjutusi. Sisu loomine nõuab 3D-modelleerimist, reaalajas renderdamist, stereoskoopilist kuvamist ja heli ning sageli interaktiivset kontrolli. Oluline on optimeerimine latentsuse vähendamiseks ja kasutuskogemuse sujuva hoidmise nimel, et vähendada ebamugavust või iiveldust.

Ajalugu ja levik on seotud 1960.–70. aastate varajaste prototüüpide ning 2010. aastate algusega, kui laiemalt turule jõudsid kompaktsed VR-lahendused. Olulised nimed hõlmavad Oculus Rift, HTC Vive ja PlayStation VR. VR on leidnud rakendusi mängudes ja meelelahutuses, kuid kasvab kiiresti ka tööstuslikus koolituses, tervishoius, arhitektuuris ja hariduses. Tulevikus nähakse edasi tehnoloogiate sulandumist liitreaalsuse (AR) ja teiste sensoritega ning kasutajakeskse ning turvalise VR-kogemuse arendamist.