viljakusprobleemiks

Viljakusprobleem või viljakusetus tähistab olukorda, kus inimene või paar ei suuda saavutada rasedust regulaarse kaitsmata vahekorraga teatud ajaperioodil. Tavalises määratluses loetakse rasedus saavutatuks 12 kuu jooksul, kui naine on alla 35, või 6 kuud, kui naine on 35 või vanem. Viljakusprobleemid võivad tuleneda nii naise kui ka mehe teguritest ning sageli on põhjused kombineeritud või teadmata.

Põhjused jagunevad naise teguriteks (ovulatsioonihäired, munasarjade funktsiooni langus, endometrioos, munajuhade obstruktsioon, emakaga seotud struktuursed probleemid) ja mehe teguriteks (madal spermide kvaliteet, liikumatus, arv või munandite obstruktsioon). Mõnel juhul puudub selge põhjus (eksplained infertility). Vanus, kehakaal, suitsetamine, alkohol ning kroonilised haigused võivad viljakust mõjutada.

Diagnostika hõlmab partneri ja arsti läbivaatust, vere- ja hormonaalseid teste, spermogrammi, ultraheli ning vajadusel munajuhade läbivaatust (hüsterosalpingogramm) või teisi uuringuid.

Ravi sõltub põhjustest ja võib hõlmata elustiili muutmist, ovulatsiooni stimuleerimist (nt klomifeen või letrosool), viljastamistehnoloogiaid (IVF, ICSI), kirurgiat (munajuhade või endometrioosi korral) ning mõnel juhul doonormunaid või –sperma. Psühholoogiline tugi võib olla kasulik, kuna viljakusprobleemid on sageli emotsionaalselt koormavad.