viinamarjad

Viinamarjad (Vitis vinifera) on marjad, mida kasvatatakse viinapuul. Viinapuu on roniv taim; lehed on suuremad ja sageli lobed, marjad kogutakse kobarates. Värvus ja maitse varieeruvad sordist: võivad olla rohelistest kuni punaste, lilla või mustade marjadeni.

Viinamarju kasutatakse tooreks söömiseks, mahlaks, kuivatatuna rosinaid ning veini valmistamiseks. Söömiseks mõeldud sordid (table grapes) on tavaliselt suuremad ja magusamad; veiniks kasvatatud sordid (veinisordid) võivad erineda maitse ja happesuse poolest. Seedless sordid on laialt levinud.

Bioloogiliselt kuuluvad viinamarjad perekonda Vitaceae ja liigisse Vitis vinifera. Enamik veini- ja söömisordid pärinevad sellest liigist; aretustööde abil on luuakse mitmesuguseid kultivarid, mis parandavad vastupidavust ja sobivust konkreetsetele kasvutingimustele.

Kultivatsioon ja geograafia: viinamarjade kasvatamine eeldab päikeselist kliimat, head kuivendust ja sobivat mulda. Viinapuid kasvatatakse peamiselt trellis- või võrkkonstruktsioonidel; lõikamise ja pügamisega kontrollitakse viljakust ja kvaliteeti. Maailma suurimad tootjad on Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Ameerika Ühendriigid ja Hiina. Eestis kasvatatakse viinamarju peamiselt kasvuhoonetes või piiratud ulatuses kliimaga katsetes.

Toitumine ja kultuur: viinamarjad annavad vett, süsivesikuid ning vitamiine C ja K ning kaaliumi; sisaldavad ka antioksüdante, sealhulgas resveratrooli. Viinamarjakasvatus ja veinitootmine on ajalooliselt olulised paljudes kultuurides.