vestibulaarhäiretele

Vestibulaarhäired on meditsiinilised seisundid, mis mõjutavad tasakaalu ja ruumitaju eest vastutavat sisekõrva vestibulaarsüsteemi. Need häired võivad põhjustada erinevaid sümptomeid, millest kõige tavalisem on pearinglus, mida iseloomustatakse kui keerlemise või ebastabiilsuse tunnet. Teised sagedased sümptomid hõlmavad iiveldust, oksendamist, tasakaaluhäireid, kõnnaku muutusi ja silmade kontrollimatut liikumist (nüstagm).

Vestibulaarhäirete põhjused on mitmekesised. Need võivad olla tingitud sisekõrva struktuurilistest probleemidest, nagu healoomuline paroksüsmaalne positsiooniline vertiigo (BPPV), Meniere'i tõbi või vestibulaarne neuroniit. Ka trauma, infektsioonid, neuroloogilised haigused (näiteks insult või migreen) ja teatud ravimid võivad vestibulaarsüsteemi kahjustada. Vanusega seotud muutused võivad samuti kaasa aidata tasakaaluprobleemide tekkele.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt meditsiinilise ajaloo kogumist, füüsilist läbivaatust, sealhulgas tasakaalu- ja kõnnakuteste sooritamist, ning spetsiifilisi vestibulaarsetele testidele, nagu kalorilised testid või peakikerdustestid. Mõnikord võib olla vajalik ka kujutisuuring, näiteks MRI või CT skaneerimine, et välistada teisi võimalikke põhjuseid.

Ravi sõltub konkreetse vestibulaarhäire tüübist ja raskusastmest. Mõned seisundid, nagu BPPV, reageerivad hästi spetsiifilistele manöövritele, mida nimetatakse repositsioonimeetoditeks. Vestibulaarne rehabilitatsioon, mis hõlmab spetsiifilisi harjutusi tasakaalu ja ruumitaju parandamiseks, on paljude vestibulaarhäirete puhul tõhus. Ravimid võivad aidata kontrollida sümptomeid nagu iiveldus ja pearinglus. Mõnel juhul võib vajalikuks osutuda kirurgiline sekkumine.