veekasutusressursse

Veekasutusressursid ehk veekasutusega seotud loodusvarad on looduslikud veevarud, mida inimestel ja ökosüsteemidel on võimalik kasutada. Need on loodussüsteemid, kus küllus ja kvaliteet sõltuvad ilmastikutingimustest, maastikust ja inimtegevusest. Veekasutusressursid on peamiselt reneweeruvad, kuid nende jätkusuutlik haldamine nõuab hoolikat planeerimist ja arvestamist ökosüsteemide vajadustega.

Komponendid

Pind- ja põhjavesi moodustavad peamised veekasutusressursid. Pindvesi hõlmab jõe- ja järvesüsteeme, sood ja märgalasid, mis täienevad edasisuunatud sademete ja vedelike liikumise tulemusel. Põhjas on olulised erinevad akvifäärid ja varud, mis täienevad aeglasemalt. Lisaks kuuluvad veekasutusressursside alla lum ja jää ning looduses esinevad märgalad, mis toimivad külluslike varude ja filtritena.

Kasutusvaldkonnad

Veekasutusressursse kasutatakse joogiveeks, toidu- ja tööstuslikuks tootmiseks, põllumajanduseks, energiatootmiseks (nt hüdroelektrijaamad), bh veekvaliteedi tagamiseks ning erinevate rekreatiivsete tegevuste tarbeks. Ühiskondlike teenuste tagamine ja majandustegevuste efektiivne toimimine sõltuvad veetasemete stabiilsusest ja veekvaliteedist.

Haldus ja väljakutsed

Veekasutusressursite haldamine hõlmab veeseaduste, õiguste, hinnastamise, üleandmise ja reostuskaitse raamistikku ning põhimõtteid nagu integreeritud veeressurssside haldamine (IWRM). Väljakutsed hõlmavad kliimamuutust, kuivõrdennid, reostust, liigirikkuse ja ökoloogiliste seisundite kaitset ningRahvusvahelist koostööd ülejääkide ja ülekantavate ressursside puhul. Euroopa Liidu raamistikud, sealhulgas veedirektiiv, kujundavad mitmete riikide veepoliitikat ja kvaliteedinõudeid. Veekasutusressursid on seega keskse tähtsusega nii eluks vajaliku joogivee tagamisel kui ka tervete ökosüsteemide säilitamisel.