vedelikupuuduse

Vedelikupuudus, ka dehüdratsiooni või põletuse tõttu tekkinud vedeliku puudus kehas, on seisund, mille korral organism ei saa piisavalt vett ja elektrolüüte. See võib tuleneda mitmetest põhjustest, sealhulgas intensiivsest higistamisest, oksendamisest, kõhulahtisusest, põletushaavast või vähesest vedelikutarbimisest.

Sümptomid varieeruvad kergest kuni raskeni ning hõlmavad janu, kuiva suu ja limaskesti, vähest uriinieritust, tumedat ja kontsentreeritud uriini, väsimust, peapööritust ning kiiret südamerütmi. Raskemates olukordades võivad ilmneda madal vererõhk, teadvusekaotus ja eluohtlikud elektrolüütide tasakaaluhäired.

Vedelikupuuduse ennetamine ja ravi keskendub vedeliku taastamisele. Kerged juhtumid nõuavad sageli lihtsalt vedeliku tarbimist, eelistatavalt veega või elektrolüütidega joogid. Raske dehüdratsiooni korral võib olla vajalik intravenoosne vedelikiravi. Oluline on jälgida keha vajadusi ning pöörduda arsti poole, kui sümptomid süvenevad või ei parane.

Tõsise vedelikupuuduse ennetamine hõlmab piisavat vedelikutarbimist ning nakkuste või haiguste vältimist. Lastel, eakatel ja krooniliste haigustega inimestel on dehüdratsiooni risk suurem ning vajavad tähelepanelikumat jälgimist. Õigeaegne ja sobiv ravivõte aitab vältida tõsisemaid tüsistusi ning toetada keha taastumist.