vastavusküsimustes

Vastavusküsimustes, ehk vastavusküsimuste kujul esitatavad küsimused, on hindamismaterjal, kus esitatakse kaks nimekirja ja ülesanne on sobitada ühte rühma kuuluvad üksused teisega vastavusse. Tavaliselt on vasakul veerus promptid või käsud, paremal veerus vasted või tähistatud valikud, ning õpilane peab igale esitatud mõistele leidma sobiva vaste.

Tüüpiline koostis ja vormid: esitatud võivad olla näiteks mõisted ja definitsioonid, sõnad ja nende tähendused, kuulsused ja nende elupaigad või riigid ja pealinnad. Mõnel kujul kasutatakse märgistamist (A, B, 1–N) või joonistakse jooned vastete ühendamiseks. Väline erinevus tekib ühe- või mitmevastlusega ning mõnikord on võimalik kasutada rohkem vastuseid kui küsimusi.

Eesmärk ja kasutus: vastavusküsimused hindavad seoste mõistmist ja teadmiste omandamist, nagu sõnade tähendused, faktide seosed või terminite definitsioonid. Need võimaldavad testida laiahaardet teadmiste valdkonda ja on sageli kiired hindamiseks, kuna raske on kogutud vastused kiiresti läbi kontrollida.

Hindamine ja kvaliteet: tavaliselt annab iga õige vaste ühe punkti; valepunktidele ei pruugi palju arvestada, sõltuvalt süsteemist. Oluline on ehitada küsimused täpselt ja selgelt, vältida kahte või enamat identset vastet, vältida segadust tekitavaid sarnasusi ja pakkuda piisavalt eristuvaid valikuid, et suurendada usaldusväärsust.

Eesmärkidest sõltuvalt võib vastavusküsimustes kombineerida teiste hindamismeetoditega; need on eriti efektiivsed sõnavara, faktide ja terminite õpimisel ning kiirel hindamisel.