varikoosien

Varikoosien ehk veenilaiendite mõistet kasutatakse olukorra kirjeldamiseks, kus pindmised veenid laienevad ja veenide ventiilide toimimine on ebaõige. See põhjustab verevoo aeglustumist ja veenide kogunemist, enamasti jalgades. Varikoosid esinevad nii naistel kui meestel, kuid naistel on sagedasem.

Põhjused ja riskifaktorid: peamised on geneetiline eelsoodumus, vanus ja rasedus; riskifaktoriteks on naissugu, ülekaal, pikaaegne seismimine või istumine, suitsetamine ja vigastused; ventiilide kahjustus ja veenide laienemine.

Sümptomid ja tüsistused: nähtavad laienenud veenid; väsimus, raskustunne, pressitunde jalas; turse, sügelus; öised krambid; naha pigmentatsioon ja troofilised haavandid, kui haigus süveneb. Tüsistused võivad hõlmata tromboflebiiti ja kroonilist veeni puudulikkust.

Diagnostika ja ravi: diagnoos algab kliinilise läbivaatuse ja jalgade visuaalse hindamisega; Doppler ultraheliuuring aitab hinnata verevoolu ja ventiilide toimimist. Ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja haiguse progresseerumise pidurdamisele. Elustiili muutused (füüsiline aktiivsus, kaalulangus, jalgade tõstmine) ja kompressioonravi on põhilised. Võimalikud medikamentoossed ravimid aitavad leevendada sümptomeid. Meditsiinilised ja kirurgilised sekkumised hõlmavad skleroteraapiat, endovenoosset laserteraapiat (EVLA), radiofrekvensteraapiat ja vajadusel veeni eemaldamist kirurgiliselt (veeni stripping).

Prognoos ja ennetus: varikoosid ei pruugi täielikult kaduda, kuid varase ravi korral väheneb sümptomite raskus ja tüsistuste risk. Ennetuslikud meetmed hõlmavad regulaarset liikumist, jalgade tõstmisel viibimist ja vältimist pikka seismist; kandke sobiva tihendusega kompressioonrõivaid ja järgige arsti soovitusi.