veenilaiendite

Veenilaiendid (varikoossed veenid) on seisund, kus veenid, peamiselt jalgadel, laienevad ja kumeraks muutuvad. Põhjuseks on veenide ventiilide puudulik töö ja verevoolu refluks, mis põhjustab veenide venitust. Haigus on levinud ning esineb sagedamini vanematel inimestel ja naistel; riski suurendavad pärilik eelsoodumus, pikaajaline seismine või istumine, rasedus, ülekaal ja suitsetamine.

Sümptomid hõlmavad nähtavaid laienenud veene, raskustunnet, jalgade väsimust, paistetust ja sügelust. Mõnel juhul esinevad öised krambid ning nahal võivad ilmneda pigmentatsioon ja lipodermatoskleroos; raskematel juhtudel võib areneda venoosne haavand.

Tüsistused on harvad, kuid võivad olla nahamuutused, venoosne haavand ja harva süvaveeni tromboos ning tromboflebiit.

Diagnoos põhineb kliinilisel läbivaatusel; duplex-ultraheli on standardne uuring, mis hindab veenide ventiilide tööd ja verevoolu. Ravi sõltub haiguse raskusest: konservatiivne (kompressioonrõivad, jalgade tõstmine, liikumine, kehakaalu kontroll), ravimid (venotoonilised ained nagu diosmin või hesperidiin) ning invasiivsed või kirurgilised meetodid (skleroteraapia; endovenous laser- või raadiolaine ablatsioon; veeni lõikamine ja eemaldamine).

Ennetus tähendab regulaarset liikumist, pikka seismise või istumise vältimist ning vajadusel kompressiooniga ravi. Prognoos on üldiselt hea, kui haigus tuvastatakse varakult ja ravi kohandatakse.