vaktsiinidel

Vaktsiinidel on oluline roll haiguste ennetamisel. Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mis pakub aktiivset immuunsust kindla nakkushaiguse vastu, tavaliselt stimuleerides immuunsüsteemi tundma antigeene ja kujundades immunoloogilise mälu. See võimaldab organismil kiiresti ja tõhusalt reageerida, kui ta satub haigusetekitajaga samaaegselt.

Vaktsiinide tüüpide hulka kuuluvad elus attenueeritud vaktsiinid, inaktiveeritud vaktsiinid, subuniteedi või konjugaatvaktsiinid, mRNA- ja viirusvektorvaktsiinid ning DNA-vaktsiinid. Iga tüüp kasutab erinevat mehhanismi antigeenide esitlemiseks ja immuunsuse tekitamiseks. Enamik vaktsiine vajab ühe või mitu doosi ja vahel ka täiendavat tugevdusannust.

Arendamine ja regulatsioon. Vaktsiinide väljatöötamine hõlmab eel-kliinilisi uuringuid ja ulatuslikke kliinilisi uuringuid kolmes faasis, mille järel toimub regulatiivne heakskiit ning järelvalve ohutuse ja efektiivsuse tagamiseks. Euroopa Liidus ning teistes reguleeritavates süsteemides kontrollitakse kvaliteeti, tootmismeetodeid ja jälgitavust.

Mõju ja kasutamine. Vaktsiinid on vaieldamatu osa rahvatervusest: need võivad vähendada haiguste esinemist, raskusastet ja tüsistusi ning mõnel juhul viia nende likvideerimiseni. Vaktsineerimiskavad ja soovitatud ajakavad erinevad riigiti ning neid uuendatakse teaduslikult kogutud andmete põhjal. Vaktsiinidel võib olla kõrvaltoimeid, mis on tavaliselt kerged, kuid harvadel juhtudel võivad tekkida tõsisedki reaktsioonid; enamikku riske saab hallata meditsiinselt.

Näited tavalistest vaktsiinidest on MMR-vaktsiin, hepatiit B vaktsiin, HPV-vaktsiin, gripi- ja COVID-19 vaktsiinid ning korduvalt kasutatavad infektsioonide vastu.