Vaktsineerimiskavad

Vaktsineerimiskava on riiklik või piirkondlik plaan, mis koondab soovitatavate vaktsiinide nimekirja, ajad ja järjekorra, millal neid manustatakse kindlate vanuserühmade või riskirühmade jaoks. Kava eesmärk on ennetada nakkushaigusi, vähendada haiglaravi vajadust ning kaitsta haavatavaid inimesi ja kogu elanikkonda, saavutades laiapõhjalise immuunsuse.

Kava sisu hõlmab esmase immuniseerimise ajakava ning selgitab, millal lapsed ja täiskasvanud peaksid esimesed doosid võtma, kui sageli tuleb vaktsineerida ning kas on vaja täiendavaid või lõppdoose ehk booster-dose. Vajadusel on rakendatav järelejõudmise (catch-up) skeem, et need, kes on jäänud vaktsineerimata või viinud doose hiljem, saaksid vajaliku kaitse. Eestis ning paljudes teistes riikides sisaldavad kavad sageli DTaP-IPV-Hib, MMR (leetrid, punetised, pärast tuulerõugeid), varicella, hepatiit B, pneumokokk ning mõnel juhul meningokokk ja HPV noorukitele. Hooajalise gripi vaktsineerimine soovitatakse teatud riskirühmadele ja laiemale elanikkonnale sõltuvalt riiklikust poliitikast.

Tegutsemine ja andmed: Vaktsineerimine toimub tavaliselt perearstide või vaktsineerimiskeskuste kaudu ning vaktsineerimiste andmed registreeritakse riiklikes terviseinfosüsteemides, mis võimaldavad jälgida kava täitmist ning korraldada vajadusel täiendavate dooside manustamist.

Kokkuvõttes on vaktsineerimiskava alus nakkuste ennetamiseks ja rahvastiku tervise hoidmiseks ning see on dünaamiline, aksepteerides teaduslike uuenduste ja riiklike prioriteetide muutusi.