vabatahtlikkusega

Vabatahtlikkusega tähendab tegevuste tegemist vabatahtlikult, ilma tasu saamata, mille eesmärk on aidata teisi või parandada kogukonda. See võib ilmneda nii organisatsioonide kui ka erategevuse kaudu ning hõlmab erinevaid valdkondi, alates humanitaar- ja sotsiaaltöö kuni keskkonna- ning kultuurivaldkonnani. Vabatahtlik töö ei ole töölepingu alusel toimuv töö.

Motiivid on sageli mitmekesised: soov aidata, omandada uusi oskusi, luua sotsiaalseid sidemeid või tunda kuuluvust. Eetika seisukohalt tähendab vabatahtlik töö turvalisust, nõusolekut, privaatsuse austamist ning piiride hoidmist; vabatahtlikud ei tohi olla surve all ega asendada tööjõudu või saada tasu töötuliste eest makstud teenuste eest.

Vabatahtlikku tööd korraldavad sageli mittetulundusühingud, kogukonna- ja kultuuriorganisatsioonid, koolid ning riiklikud või kohaliku omavalitsuse programmid. Tegevused jagunevad erinevates valdkondades: humanitaar- ja sotsiaalne abi, noorte- ja haridustegevus, keskkonnahoid, kultuuripärand ja sport. Teenusteks antakse tavaliselt juhendamine, koolitus ja turvalisus ning tööd ei tehta tasu eest.

Vabatahtlikkuse mõju hindamine hõlmab sageli kogutud aega, oskusi ja kogukondade mõju. Vabatahtlikkuse eelised on nii vabatahtlike jaoks kui ka kogukonnale: isiklik areng, laiem sotsiaalne võrgustik ja organisatsioonide suutlikkuse kasv. Väljakutsed võivad olla motivatsiooni hoidmine, ligipääsetavus, piiratud ressursid ning tasakaal töö ja eraelu vahel.

Lõpuks on vabatahtlikkus oluline ühiskondlik nähtus, mis soodustab vastastikust abi, solidaarsust ja kaasatust. Enne osalemist tasub hinnata oma ajakava, huvisid ja valmisolekut ning valida sobivad projektid ja organisatsioonid ning jälgida eetika ja ohutuse printsiipse.