vabatahtlikkus

Vabatahtlikkus on vabatahtlikul alusel annetamist aega ja teenuseid teiste või kogukonna heaks, ilma rahalise tasu saamata. See hõlmab nii organiseeritud vabatahtlikku tegevust mittetulundusühingute, koolide, riigiasutuste või kohalike kogukonnaalgatuste raames kui ka mitteformaalseid abi- või heategusid, mida inimene annab oma tahte ja vastutustundega.

See võib olla formaalne (organiseeritud läbi organisatsioonide) või mitteformaalsem. Formaalse vabatahtliku töö korraldavad tavaliselt mittetulundusühingud, koolid või kohaliku omavalitsuste asutused; mitteformaalsed vabatahtlikud tegevused võivad toimuda kogukonnavaldkondades, naabruskondades või ürituste korraldamisel.

Vabatahtlikkuse motiividks on sageli altruism, soov luua sotsiaalseid sidemeid, oskuste arendamine ja isiklik rahulolu. Samas toob vabatahtlik töö kogukonnale suurema teenuste kättesaadavuse ja vastupanuvõime, pakkudes inimestele ka võimalust kogemusi, kontakte ja arenguvõimalusi.

Seaduslik ja eetiline taust käsitleb vabatahtlikke tavaliselt erinevalt töötajatest: vabatahtlikud ei pruugi olla kinnitatud töölepingulised ning õigused ning kohustused sõltuvad riigist ja organisatsioonist. Oluline on ohutus, privaatsus, eetilised standardid ning vajadusel kulude hüvitamine ja kindlustus.

Vabatahtlikkuse väljakutsed hõlmavad motivatsiooni säilitamist, ajaplaneerimist, sobiva ülesande leidmist ning potentsiaalset läbipõlemist.