uurimissuund

Uurimissuund on kõrghariduses kasutatav mõiste, mis kirjeldab üliõpilase või doktorandi uurimistegevuse peamist suunda või fookust. See märgib, millises teadusvaldkonnas ja milliseid uurimisküsimusi tudeng keskendub ning milliseid kursusi ja juhendamist seejuures eelistatakse.

Kasutus ja eesmärk: Uurimissuund on tavaliselt märgitud magistri- või doktorantuuriprogrammi kirjelduses ning see juhib nii õppeainete valikut kui ka uurimistöö temaatikat. Uurimissuund võib olla üks või mitu, sõltuvalt programmist ja ülikoolist. Tudeng valib või saab määratud uurimissuuna ning koostab juhendajaga koostöös uurimisplaani.

Struktuur ja juhtimine: Uurimissuund mõjutab kursuste valikut, projekti- või laborivaldkonna suunamist ning muud üliõpilase teaduslikku tegevust. Doktorantuuris on uurimissuund tihedalt seotud teadusgruppide tööjaotuse ja juhendamise korraldusega; magistriõppes aitab see lõputööd suunata.

Seos teiste mõistetega: Uurimissuund erineb laiemast erialast, keskendudes konkreetsele teaduslikule uurimistöö fookusele. Võib esineda mitme uurimissuuna olemasolu ühes programmis. Uurimissuund koos lõputöö teemaga moodustab üliõpilase uuringukava.

Mõju ja tähendus: Uurimissuund aitab tagada selge teadusliku suuna, soodustada juhenduste koostööd ja suurendada programmi rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ülikoolid võivad oma dokumentides täpsustada, kuidas uurimissuund määratakse ja kontrollitakse.