kõrghariduses

Kõrgharidus on haridustase, mida pakuvad ülikoolid ja teised kõrgkoolid. Selle eesmärk on pakkuda sügavat erialast teadmiste ning oskuste omandamist ning luua valmidus nii akadeemiliseks kui ka kutsealaseks tegevuseks. Kõrgharidus hõlmab nii teoreetilist õppimist kui ka praktilist tööd ning sageli ka teadus- või arendusprojekte.

Kõrgharidus jaguneb peamiselt kolmel astmel: bakalaureusekraad, magistrikraad ja doktorikraad. Bakaalureuseõpe on tavaliselt kolm kuni nelja aastat ning selle koormus on 180–240 ECTS-punkti. Magistriõpe kestab sageli üks ja pool kuni kaks aastat (60–120 ECTS). Doktorantuur keskendub iseseisvale uurimistööle ning selle pikkus sõltub valdkonnast ja uuringuprojektist.

Õpe toimub kursuste, seminaride, labori- ja praktilise töö kombinatsioonina ning kasutab ühist ECTS-taristut, mis võimaldab ülekandmist erinevates õppeasutustes ja riikides. Sisseastumine sõltub riigist ja programmist ning üldiselt sisaldab lõpudokumentide ja mõnel juhul konkurentsi tingimusi. Rahastusvõimalused hõlmavad riiklikku toetust, õppetoetusi, laene ning eritingimustele vastavaid stipendiume, mis võivad riigiti erineda.

Kvaliteedi tagamine toimub tavaliselt riiklike ja rahvusvaheliste standardite ning akrediteerimise kaudu. Kõrgharidus on üha enam rahvusvahelistes võrgustikes ja koostöös osalev ning õppijate mobiilsus ning ühiste või partnerõppe programmide läbiviimine on levinud. Kõrgharidusel on oluline roll tööjõuturul, teadus- ja innovatsioonivaldkondades ning ühiskonna arengu edendamisel.