usaldusastet

Usaldusaste, sageli vana vormina usaldusastet, on statistikas kasutatav mõiste, mis viitab tõenäosusele, et koostatud usaldusvahemik sisaldab tegelikku parametrit. Eesti kirjanduses on levinud nii sõna usaldusaste kui selle taanduv vorm usaldusastet; viimane ilmub peamiselt lausekäitumises. Usaldusaste näitab meetodi usalduslikkust, kui vaadeldakse korduvat katsetamist ja kontrollitakse, kui sageli leitav usaldusvahemik katab tegeliku väärtuse.

Tavapäraselt märgitakse usaldusastet väärtustega 90%, 95% või 99%. Kõnealune väärtus tähendab, et kui samade meetoditega kogutaks ja arvutataks vahemikke lõpmatu arvu kordustega, kattuks soovitud protsent nende vahemikest tegeliku parameetriga. See ei tähenda, et konkreetne antud andmete põhinev vahemik sisaldaks parameetrit tõepoolselt 95% tõenäosusega; see selle asemel peegeldab pikaajalisust ja meetodi töökindlust.

Usaldusvahemiku koostamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid. Parametriline näide: kui keskväärtus arvatakse keskmise ja teadmata variatsiooni korral, on vahemik tavaliselt x̄ ± t_{n-1, 1-α/2} · s/√n. Kui variatsiooni ei teada, asendatakse see näitaja t-jaguga; suuremalt osalt kasutatakse ka bootstrap-meetodeid, mis ei nõua ranget eeldust normaalusest. Koostamisel on oluline märgata ja esitada vahemik koos valitud usaldusastmega, et tõsta tulemuste läbipaistvust.

Kasutuspraktikas kirjutatakse sageli: „95% usaldusastmega usaldusvahemik” või „usaldusaste 0,95”.