tõestusmeetod

Tõestusmeetod on meetod, mille abil väide või hüpotees kontrollitakse ja kinnitatakse. See mõiste on kasutusel mitmesugustes valdkondades, sealhulgas matemaatikas, loogikas, teaduses, filosoofias ja õiguses. Tõestusmeetod võib hõlmata nii deduktiivset kui ka empiirilist põhjendamist ning sõltub valdkonna reeglitest ja eesmärkidest.

Matemaatikas ja loogikas on tõestusmeetod rangelt järjepidev. Tõestus peab kehtima kõigi võimalike väärtuste korral, ühendades axiome ja väite loogiliste sammudena. Levinud tehnikad on otsene tõestus, tõestus vastuolule (tõestus kontrapositsiooni abil), induktsioon ning vajaduse korral tõestus kõigi juhtumite katvusest.

Empiirilises teaduses on tõend mitte absoluutne fakt, vaid kogutud andmete ja katsete põhjal tehtud järeldus, mis on kontrollitav ja reprodutseeritav. Tõendid põhinevad vaatlused, katsetulemused ja statistika; teaduslik järeldus saab tugevust läbi replikatsiooni ja kriitilise läbivaatamise.

Õiguses tähendab tõestusmeetod tõendite kogumist ja esitamist kohtus. Siin varieeruvad standardid: kriminaalõiguses peab tõendama mõistliku kahtluse ületamist; tsiviilkohtumenetluses kasutatakse tavaliselt ülekaalulise tõendite tõendamist ehk preponderance of evidence.

Tehnoloogias ja arvutiteaduses kasutatakse formaalseid tõestusmeetodeid ja automatiseeritud tõestust, näiteks programmitõestust ja täpse tarkvara kinnitamist. Sellised meetodid hõlmavad loogika aluseid, võimalikke tõestussüsteeme (Coq, Isabelle, Z3) ja ametlikke verifikatsioonitööriistu.