põhjendamist

Põhjendamist on tegevus või protsess, mille käigus esitatakse põhjused või argumendid millegi aluseks. Sõna tuleb verbist põhjendama ja viitab oskuslikule või ratsionaalsele selgitusele, miks mingi väide, otsus või tegevus on õigustatud või põhjendatud. Põhjendamist kasutatakse nii formaalsetes kui ka igapäevastes olukordades.

Põhjendamise valdkonnad ja tähendus

Matemaatika ja teadus: põhjendamine ehk tõestus on loogilise arutluse alus, kus väide tõestatakse premisside ja definitsioonide ning loogiliste järelduste kaudu. Õigus: kohtuotsuse põhjendus toob välja kasutatud faktid, kohaldatud õigusnormid ja põhjuse, miks otsus tugineb nendele asjaoludele. Arutlus ja retoorika: põhjendamine on vahend veenvuse saavutamiseks, pakkudes väite jaoks asjakohaseid tõendeid ja võimalikku vastuväiteid. Akadeemilises ja teaduslikus kontekstis on põhjus- ja tõendusmaterjali esitamises oluline kriitiline mõtlemine ning selge struktuur. Igapäevases suhtluses aitab põhjendamine selgitada valikuid ja otsuseid, parandada arusaamist ning suurendada võrdsust arutelus.

Struktuur ja kvaliteet

Tõhus põhjendus sisaldab: selget väidet, asjakohaseid tõendeid või premisse, loogilist üleminekust premissidest järeldusele ning vajadusel vastuväiteid ja nende põhjendamist. Hea põhjendus on seotud teemaga, piire ei ületa ning on avatud kriitikale ja arutelule.

Võimalikud vead

Tõendus võib ebaintensiivne või ebaoluline, järeldused võivad olla mitteseotud või loogiliselt puudulikud, ning argumendid võivad kalduda korduvale või isiklikule ründamisele (ad hominem) või ringlusele. Põhjendamist tuleb vaadelda kui püsivat ja kontrollitavat protsessi.