tõenäosusjaotused
Tõenäosusjaotused on matemaatiline mudel, mis kirjeldab, kui tõenäoline on saada erinevaid tulemusi juhusliku nähtuse käigus. Jaotused jagunevad peamiselt kahte rühma: diskreetseteks ja pidevateks jaotusteks. Diskreetne jaotus kirjeldab sündmuste arvu või loetlevate tulemuste tõenäosusi; selle tõenäosusmassifunktsioon p(x) on väärtusega, mis annab tõenäosuse, et tulemus on täpselt x, ning kogu tõenäosus on 1. Pidev jaotus kirjeldab tulemusi, mis võivad võtta iga väärtuse mingil intervallil; selle tihedusfunktsioon f(x) on määratud nii, et f(x) ≥ 0 ja kogu integral on 1, ning tõenäosus P(a ≤ X ≤ b) leitakse integratsiooni või CDF-i kaudu (F(x) = P(X ≤ x)).
Kõige tuntumad jaotused jagunevad järgmiselt: diskreetsetes on näiteks Bernoulli(p), Binomiaal(n,p) ja Poisson(lambda); pidevates on näiteks Uniform(a,b),
Tõenäosusjaotusi kasutatakse mudeldamiseks, statistilises infersis, hüpoteeside testimises ja usaldusvahemike koostamisel ning neil on keskne roll nii