tätoveerimisega

Tätoveerimine on keha kunstiline kujundus, mille käigus nahka sisestatakse pigmendid spetsiaalse nõelaga tätoveerimismasina abil. Tulemuseks on püsiv kujund, mis võib hõlmata geomeetrilisi motiive, tekste või rahvuslikke sümboleid. Enamik inimesi pöördub professionaalse tätoveerija poole; enne protsessi tehakse tavaliselt konsultatsioon ja kujundus.

Protsess hõlmab naha ettevalmistamist, desinfitseerimist ning nõela abil pigmendi järkjärgulist sisestamist dermise kihti. Kasutatakse lineworki, varjutamist ja värvide lisamist. Masinad on enamasti coil- või rotary-tüüpi; pigmendid on spetsiaalselt heaks kiidetud ning sobivad inimese nahaga.

Ohutus ja riskid: hügieen on kriitiline. Kasutatakse ühekordseid nõelu, steriliseeritud töövahendeid, kinnast ehk kindaid ja antiseptilisi lahuseid. Riskide hulka kuuluvad infektsioonid, verega levivad haigused ning allergilised reaktsioonid pigmentide koostisele. Pärast protsessi on oluline hooldus: ala tuleb hoida puhtana ja kuivas, pesta õrnalt seebiga, kasutada niisutajat ning vältida päikest, ujumist ja kriimustamist 1–4 nädalal.

Seaduslik raamistik: enamikus piirkondades kehtivad vanusepiirangud ning range hügieeni-, ohutus- ja litsentsinõuded. Enne tätoveerimist tuleb sageli läbi viia nõustamine ning protsess nõuab lubade ja sertifikaatidega varustamist.

Kultuuriline taust: tätoveeringud on iidsetest aegadest tänapäevani olnud kultuuriliste tähenduste ja eneseväljenduse vorm. Tänapäeval on need laialdaselt levinud ja erinevatel stiilidel.