tsüstide

Tsüstid on piiratud õõnsused kudedes või organites, mille seina on kapsel ja mis tavaliselt täituvad vedelikuga. Need õõnsused võivad tekkida erinevatel põhjustel ning esinevad peaaegu igas elundis. Enamik tsüstidest on healoomulised ja võivad jääda tähelepanuta või vajada sekkumist sõltuvalt tüübist ja asukohast.

Tsüstid jagunevad peamiselt füsioloogilisteks ja patoloogilisteks ning nende ilmnemine sõltub mehhanismist ja kohast. Füsioloogilised tsüstid tekivad sageli normaalse menstruaaltsükliga seotud muutuste tõttu, näiteks munasarjade funktsionaalsed tsüstid, mis võivad tekkida tsükli käigus ja kaobuda iseenesest. Patoloogilised tsüstid võivad olla healoomulised või pahaloomulised; näidetena munasarjades endometriomid, dermoid-tsüstid ja seroossed või mucinoossed tsüstadenoomid. Muudes kudedes esinevad tsüstid hõlmavad neeru- ja maksatsüste või Bakeri tsisti põlveliigeses.

Diagnostika põhineb anamneesi, füüsilise läbivaatuse ja pildistamise kombinatsioonil. Esmane uuring on ultraheli, mis eristab vedeliku sisaldust ja kapsli olemasolu ning suurust. Vajadusel kasutatakse magnetresonantsi (MRI) või kompuutertomograafiat (CT) ning mõnel juhul laboratoorseid teste. Ravi otsustatakse vastavalt tsüsti tüübile, suurusele ja sümptomitele. Väikesed asümptomaatilised tsüstid võivad taanduda jälgimisega; suuremad või kasvavad tsüstid vajavad sageli kirurgilist ravi, tavaliselt laparoskoopiat.

Prognoos sõltub tsüsti tüübist ja asukohast. Enamik munasarja funktsionaalseid tsüste taandub iseenesest või reageerib hästi; teised tsüstid on healoomulised ja ravitavad. Varajane avastamine vähendab tüsistuste riski.

---