tsementeerimist

Tsementeerimine on diageneesi käigus toimuv litifikatsiooni protsess, mille käigus pooride ruumides lahustunud ioonid kristalliseeruvad ja moodustavad mineraalse tsementi, mis liidab settekivimi terad kokku. See protsess toimub sageli setete kompaktimise järel ja selle tulemuseks on poorsuse ning läbitavuse langus ning kivimi tihedus suurenemine.

Peamised tsementeerimisliigid on kaltsiittsement (CaCO3), silikaattsement (SiO2, enamasti kvarts) ja dolomiittsement (CaMg(CO3)2); mõnikord esineb ka gipse või teiste mineraalide tsemente. Kaltsiit- ja dolomiittsement on tüüpilised karbonaatsetetes, samas silikaattsement on sagedasem kild- ja savisetetes. Tsementide kasv toimub peamiselt terade kontaktidel või poreruumides ning sõltub diageneesi keskkonnast ja ioonide koostisest.

Keskkond, kus tsementeerimine toimub, määrab selle kiiruse ja segu. Perkolatsioonivees lahustunud ioonid liiguvad settekivimi poorides ning kristalliseeruvad sobivaid tsemente moodustavad mineraalid. Temperatuur, rõhk, pH ja vedelikus sisalduvad ioonid kontrollivad, milline tsement sadestub ja kus see paikneb. Tsementeerimine võib kivimi muuta märkimisväärselt tugevamaks, kuid samal ajal vähendada selle poorsust ja läbitavust.

Tähtsus geoloogias ja tööstuses on mitmekülgne: tsementeerimine mõjutab settekivimite arengut, aquiferiate veedostu omadusi ning oluliselt ka nafta ja gaasi varude kvaliteeti ning hindab seejärel hydrocarbon reservoiride ja veeressursside uurimisel. Seetõttu on tsementeerimine oluline mehhanism diageneesi ja litifikatsiooni mõistamisel.